Nordic Botanical OÜ on üheks parneriks Eesti-Läti ühisprojektis LIFE LATESTadapt. Projekti peamiseks eesmärgiks on looduspõhiste lahenduste väljatöötamine linnade jm tiheasustusalade kliimataluvuse parandamiseks. Seetõttu on projekti partneriteks ka viis Eesti (Viimsi, Võru, Narva, Rakvere ja Haapsalu) ning kolm Läti (Riia, Cesis, Valmiera) omavalitsust. Üheks oluliseks teemaks projektis on säästlik, loodussõbralik ja kliimakindel sadevee käitlemine. Linnades on sadevee maasse imbumine takistatud, sest suur osa maapinnast on kaetud vett mitteläbilaskvate materjalidega. Suur osa linnast koosneb teedest, kõnniteedest, parklatest ja majakatustest, mis mitte ainult ei lase veel pinnasesse imbuda, vaid ei suuda ka veevoolu kuigivõrd pidurdada, vett koguda ega seda aurustada. Mida tihedamalt on linnas teid, parklaid ja maju, seda vähem on seal rohealasid. Viimased on aga ainsad kohad linnaruumis, kus sadevesi käitub nagu ta looduses käituma peaks – imbub pinnasesse.
Traditsiooniline lahendus on sadevee kokkukogumine ja kanalisatsiooni juhtimine. Moodsas linnas on sadevee- ja reoveekäitlemine teineteisest lahutatud ja sadeveele on rajatud omaette torustik. Ka parima torustiku võimekus vett ära juhtida on aga piiratud. Seda piiravad nii restkaevude paiknemine ja korrasolek, torude läbimõõt, torude kalded kui pumplate võimsus. Talupojamõistus ütleb, et süsteem tuleb ehitada selliselt, et temast oleks kasu ka kõige hullema vihmaga. Aga kui selline esineb kord saja aasta jooksul, kas siis on ikka mõtet? Enamasti on nii maailmas kui ka Eestis leitud, et ei ole, ja üliharvad ekstreemsed loodusnähtused tuleb lihtsalt üle elada. Torustiku ehitamine sellisteks puhkudeks teeks ehituse kordi kallimaks, vahel aga olemasolevate ehitiste, rajatiste ja looduslike tingimuste tõttu ka päris võimatuks. Kliimamuutuste tõttu aga on nn valingvihmade sagedus juba praegu oluliselt suurenenud ja karta on, et suureneb tulevikus veelgi. Valingvihmade tagajärgedeks on lühiajalised tõsised üleujutused, mille ajaline kestvus võib olla väike, kuid linnale kui väga integreeritud süsteemile halvav. Tulvavesi põhjustab ka arvestatavat majanduslikku kahju.
Olemasolevad sadeveesüsteemid on niisiis projekteeritud enamasti väiksematele hetkekoormustele. Pikemaajaliselt saavad nad aga vastu võtta küllalt suuri veekoguseid. Seega peaks valingvihmade puhuks välja mõtlema mingi viisi vee ajutiseks kogumiseks, et seda saaks seejärel aeglasemalt juhtida sadeveetorustikku ja samaaegselt ka pinnasesse immutada ning miks mitte osaliselt ka aurustada.
Töökindlaid lahendusi tasub otsida loodusest, kus need on sageli miljonite aastatega täiuslikkuse lähedaseks lihvitud. Looduspõhise sadeveelahenduse nimi on vihmapeenar (ingl rain garden). See on spetsiaalselt kujundatud haljasala, kuhu sadevesi ajutiselt kokku kogutakse ning kust see saab siis looduslikult pinnasesse imbuda, voolata sadeveetorustikku aeglasemalt ja asfaldiga võrreldes olulise viibeajaga ning osaliselt ka läbi taimede hiljem õhku aurustuda.
Tehniliselt võivad vihmapeenrad olla üsna ühesugused pea igal pool maailmas. Mis aga puudutab sobilikke vihmapeenrataimi, siis need peavad kindlasti taluma nii vihmapeenra erilist veerežiimi kui ka kohalikku kliimat ja linnakeskkonda. Parima valiku meie keskkonnatingimustes kindla peale hakkama saavaid taimi võib kahtlemata leida meie enda loodusest. Kodumaiste looduslike taimedega vihmapeenar panustab lisaks sadeveeprobleemide lahendamisele ka elurikka ja inimsõbraliku linnaruumi kujundamisse. Looduslikud taimeliigid on OÜ Nordic Botanical pärusmaa. Projekti LATESTadapt raames on meie ülesanne välja valida need taimeliigid, mis võiksid vihmapeenrasse sobida, uurida ja katsetada, kuidas neid vihmapeenrasse kasvama saada ning kuidas kujundada neist kooslus, mis vajaks minimaalset hilisemat hooldust, oleks esteetiliselt ilus ja panustaks maksimaalselt elurikkusesse.
Selleks oleme 2023. a sügiseks valmis saanud omaenda testvihmapeenra koos omaenda testtänavaga ning oleme selle tarvis ette kasvatanud terve hulga taimi, mida peenras katsetama hakata. Projekti lõpuks valmib aga meie teadmistele tuginev põhjalik juhendmaterjal ja meie kogemustele tuginedes täisfunktsionaalne vihmapeenar Viimsis.
Projekti koduleht: https://lifelatestadapt.viimsivald.ee/et/home-eesti/
Projekti number: LIFE21-CCA-EE-LIFE LATESTadapt/101074438
2 riiki, 16 partnerit ja 8 näidisala
Juhtpartner: Viimsi vald
Eesti partnerid: Haapsalu, Rakvere, Võru ja Narva linnavalitsused, Tallinna Tehnikaülikool, OÜ Nordic Botanical, Balti Keskkonnafoorum Eesti
Läti partnerid: Riia linnavalitsus, Cēsise ja Valmiera kohalikud omavalitsused, Riia Tehnikaülikool, ühendus “Baltic Coasts”, Keskkonnalahenduste Instituut, Balti Keskkonnafoorum Läti, Läti Keskkonnakaitse- ja Regionaalarengu Ministeerium
Projekti kestus: 5 aastat (09.2022 – 08.2027)
Projekti eelarve: 5 100 000 €
Projekti rahastajad:
Euroopa Liidu LIFE programm (60% abikõlbulikest kuludest), Eesti Keskkonnaministeerium, Läti Vabariigi Riiklik Regionaalarengu Agentuur
