loader image
My Cart
0,00 

Seemnepood

Näitan tulemusi 1–18 95-st

Aasristik (Trifolium pratense)

1,74 4,67 

Aasristik on punane ristik. Esiteks on tema õied (ja õisikud) punased ja teiseks on temast aretatud kultuurtaimena kasvatatav punane ristik. Aretustöö on aga kultuurvormi looduslikust nii kaugele viinud, et ka eesti keeles on sellele antud eraldi liiginimetus. Aasristik sarnaneb väga keskmise ristikuga, kuid tema lehekesed on ümaramad ja enamasti on lehtedel iseloomulik heledam V-kujuline laik. Aasristiku õied on enamasti keskmise ristiku õitest heledamad, vahel pigem roosad kui punased.

Aasristik kasvab väga mitmesugustel niitudel, väga kuivadest kuni veidi niisketeni. Taim on väga kohanemisvõimeline. Kuivadel väheviljakatel aladel on ta pisike ühe varrekese ja paari õisikuga väike lill. Viljakamal mullal moodustab aga ligi poolemeetrise läbimõõduga lopsakaid puhmaid.

Angerpist (Filipendula vulgaris)

1,99 49,81 

Angerpist on kummalisel kombel üks Eesti kaunemaid lilli. Kummalisel seetõttu, et tegelikult on tema õieilu üsna sarnane tema lähisugulase, niisketel niitudel kasvava angervaksaga, keda tuntakse küll tubli ravimtaimena, kuid mitte väga lilleilu poolest. Angerpist on aga vastupidi just kuivemate niitude taim ning eriti arvukas Lääne- ja Põhja-Eesti loopealsetel. Mujal on taim haruldasem, kuid päris ilma ei ole temast siiski ükski Eesti piirkond. Ilmselt on tema kauniduse saladus seotud lisaks õitele ka üldise ülesehitusega. Maapinnale laotuvate sulgjate lehtedega lehekodarik, punakas ja väheste väikeste lehtedega vars ja selle tipus olev õrnade valgete õitega õisik. Oma osa annavad ka roosakad pungad.

Arujumikas (Centaurea jacea)

1,50 25,41 

Arujumikas näeb välja nagu rukkilill ja selleks on põhjust. Nimelt on vaatamata erinevale emakeelsele liiginimele tegemist sama taimeperekonna liikidega. Välimuses torkab muidugi kohe silma, et arujumika õied ei ole taevasinised vaid violetjad. Hoopiski erinev on aga arujumika kasvukoht ja eluviisid. Arujumikas on niidutaim ja erinevalt üheaastase elueaga rukkilillest, elab sama koha peal palju aastaid. Arujumikas on tavaline lill erinevates niidutüüpides, kuid kasvab suurepäraselt ka häiritud kooslustes, teeäärtes, vanematel söötidel ja jäätmaadel. Taim on pigem hilisema õitsemisega ja kes tahab teha head lambaheina, niidab oma niidu enne jumikate õtsemist. Õiteilust aga seetõttu ilma ei jää, sest arujumikas õitseb meelsasti ka niitmisjärgses ädalas ja tema õied rõõmustavad silma vahel veel oktoobriski.

Haisev jooksjarohi (Ononis arvensis)

2,11 55,91 

Haisev jooksjarohi on imekaunis lill. Aga jah, haiseb! Ehkki taime ristijad tabasid nimega seekord naelapead, ei mõelnud nad ilmselt, et keegi üritab kunagi taime ja selle seemneid müüa. Vaatamata kaunidusele, ei ole jooksjarohtu tõepoolest mõtet tuppa vaasi tuua. Taim lõhnab ebameeldivalt ja on veidi kleepjalt näärmekarvane.

Jooksjarohud on lubjalembesed ja kasvavad looduslikult peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti kuivadel ja parasniisketel niitudel. Sõltuvus lubjast ei ole nii range, et ta mujal kasvada ei saaks. Taim kasvab harilikult keskmise suurusega puhmikutena, on tuntud ravim- ja meetaim.

Haljaskatuse niidulillesegu

14,00 132,00 

Haljaskatuste lillesegu. Segu sisaldab taimeliike, kes saavad hästi hakkama eriti kuivades ja toitainetevaestes keskkondades. Seetõttu sobib see eeskätt haljaskatustele aga ka kiviktaimlate kuivematele osadele, tänavakivide vahele jm. Segu koosneb 22-st taimeliigist.

 

Segu on saadaval kolmes eri suurusega pakendis:

10 g pakendist saad rajada kuni 5 m2 suuruse niiduala.

30 g pakendist saad rajada kuni 15 m2 suuruse niiduala.

100 g pakendist saad rajada kuni 50 m2 suuruse niiduala.

Harilik äiakas (Agrostemma githago)

1,50 25,41 

Harilik äiakas e nisulill on üks meie ajaloolisi põllulilli. Veel sadakond aastat tagasi oli taim Eesti põldudel väga tavaline, kasvades kõrvuti rukkilillede, põldmagunate ja varesjalgadega. Praeguseks on äiaka looduslikke leiukohti jäänud kogu Eestis järele vaid üks ja ilmselt võib taime lugeda varsti meilt väljasurnuks. Kuidas nii läks? Äiaka seemned valmivad üsna samaaegselt suviteraviljadega ja on ajalooliselt sattunud koos teraviljaga viljasalvedesse, sealt nii leiva sisse kui uuesti kevadkülvi käigus mulda. Kaasajal kasvatatakse aga suur osa teraviljast taliviljana ning seemneid osatakse puhastada märksa paremini. Äiaka seemned leiva sees ei ole muidugi hea, sest need on üksjagu mürgised. Samal ajal on põlluumbrohtude mitmekesisus paratamatult osa meie üldisest liigirikkusest ja taime kasvatamine koduaias aitab seda kunagi nii tavalist taime meil vähemasti meeles hoida.

Harilik äiatar (Knautia arvensis)

2,23 62,01 

Äiatar on vastuolulise nimega, kuid täiesti vastuolutult kaunis lill. Nime äia-osa viitab justkui mehele, -tar-osa aga naisele. Lisaks on nimi väga sarnane äiaka (vaata eestpoolt) nimele ja seetõttu on vahel selgem viimast hoopis nisulilleks nimetada. Nimede sarnasus ei viita aga taimede sarnasusele. Äiatar on tubli niidulill, mõjudes suve teise poole õitsejana kimalastele nagu magnet rauale. Äiatar eelistab kuivemaid niite ja kannatab hästi niitmist ja karjatamist. Kariloomad teda eriti süüa ei tahagi. Vikat lõikab teda küll, kuid juba paari nädala möödudes on taimel püsti uued õisikuvarred ja kimalaste pidu läheb edasi. Äiatari on kasutatud ka ravimtaimena väga mitmesuguste hädade vastu. Kas ta ka millegi vastu aitab, pole kindel, kuid botaanik Toomas Kukk võtab oma raamatus “101 Eesti lille” äiatari ravitoime kokku nii: “Igatahes teadaolevalt ei tohiks äiatari tee joomine olulist tervisekahju tekitada”.

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)

1,74 37,61 

Harilik härjasilm on kõige tavalisem karikakraks nimetatav lill. Rahvasuus on ta olnud erinevate nimedega, kuid paljud neist on viidanud teatud kodulinnu tagumisele poolele ja seetõttu on taimele ametlik nimi pandud võrdlemisi mittemidagiütlev. Kaasajal nimetatakse teda rahva seas enamasti karikakraks ja ehkki see ei ole korrektne, ei ole see ka suur patt.

Härjasilm on väga tavaline niidulill ja eriti arvukas neil aladel, mis millalgi olnud ka põlluna kasutusel. Üldjuhul idaneb härjasilm hästi väga erinevatel muldadel ja õitseb rikkalikult juba teisel kasvuaastal.

Harilik käbihein (Prunella vulgaris)

2,11 11,99 

Käbihein on oma nime ära teeninud käbisarnase õisiku tõttu. Sarnasus tuleb eriti esile, kui taim on juba ära õitsenud. Käbihein on pooleldi roomav taim. Karjamaadel ja mõnedes õuemurudeski võib ta olla lausa maadligi ning sirutab veidi kõrgemale vaid oma õisikud. Kariloomad käbiheina õisikuid väga süüa ei taha ja õitsemise ajal on karjamaa kohati kenakesti lillakirju. Muruniiduk sööb käbiheina õisikuid aga tõrkumata ja nii ei tea paljud muruomanikud, millest nad ilma jäävad. Käbihein on ka eriline kimalaste ja mesilaste lemmik ning muidu väga visa taim. Lisaks lagedatele niitudele ja karjamaadele võid käbiheina leida ka hõredamatest metsadest. Seega on käbihein suurepäraseks täienduseks sinu aia varjulisemate piirkondade taimestikule.

Harilik käokann (Lychnis flos-cuculi)

2,48 74,21 

Käokann on üks paljudest käo keahosade või käole kuuluvate esemete järgi nimetatud taimedest. Kui mitme taimeliigi puhul on seotus käoga vaid meie keeleruumi teema, siis käokann on käoga seotud mitmete rahvaste keeltes. Ka lille ladinakeelne nimi on “käo õis”. Nime poolest kipub käokann segi minema käokannusega, millega tal mingit lähisugulust ei ole. Välimuselt sarnaneb käokann aga vägagi tõrvalillega, millega lähisugulus on täiesti olemas. Kui tõrvalill kasvab enamasti kuivades kohtades, siis käokann vastupidiselt eelistab niiskemaid niite, metsaservi ja lausa madalsoid. Lillepeenras kasvab see kaunis lill meelsasti ka tavalisel aiamullal.

Harilik käokannus (Linaria vulgaris)

2,23 13,21 

Harilik käokannus on meie kodumaine lõvilõug. Sarnaselt oma aedades kasvatatavatele sugulastele, on käokannus imeilus taim. Tema looduslikeks kasvukohtadeks on kuivad niidud, teeservad, põlluääred ja sageli väga väheviljakad alad. Leidub klibuseid rannaalasid, kus käokannus on üks väheseid püsivalt kasvavaid taimeliike. Käokannuse konkurentsivõime teiste liikidega on kesine ja tema püsivaks kasvamiseks on vaja teistele liikidele sobimatuid tingimusi (nagu rannikuklibul) või sagedasi pinnasehäiringuid (põlluservadel). Taime liiginime kallal saab ka veidi norida. Kannus on taime õiel tõepoolest olemas. Käol kui linnul tegelikult kannuseid ei ole. Käo, tema kehaosade ja temale omistatavate esemete järgi nimetatud taimeliike on lihtsalt liiga palju. Meiegi seemnevalikus on lisaks käokannusele olemas ka käokann. Taimed on väga erinevad, nimed aga väga sarnased.

Harilik kastehein (Agrostis capillaris)

2,48 15,65 

Harilik kastehein on üks viiest meie kodumaisest kasteheina liigist. Kõik kasteheinad on õrna, vahel ka pea nähtamatu õisikuga graatsilised kõrrelised. Harilik kastehein on vaesemate muldade taim ja levib lisaks seemnetele edukalt ka mööda maad roomavate võsunditega. Enamasti leiab teda kuivematelt niitudelt, kus suuremakasvulised kõrrelised kasvada ei taha. Kastehein on jõudnud ka laulusõnadesse. Teate ju: “Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kõrgub kastehein…”. Rinnust saadik võib kõrguda küll vaid suur kastehein, teised kasteheinad, nende seas harilik kastehein, kasvavad pigem põlvini.

Harilik kellukas (Campanula patula)

4,06 16,26 

Harilik kellukas on kellukana tõepoolest üsna harilik. Ta on võrdlemisi tavalise kelluka välimusega ja kasvab ka üsna mitmesugustes taimekooslustes niitudest metsadeni. Erinevalt teistest kellukatest ja enamikest niidutaimedest, on harilik kellukas kaheaastane taim, mis kasvatab esimesel kasvuaastal vaid tagasihoidliku kimbukese lehti ja õitseb teisel kasvuaastal. Seetõttu on seemnelevi tema kestmiseks keskse tähtsusega. Seemnete levile aitab kaasa nende suur hulk ja erakordselt väikesed mõõtmed. Hariliku kelluka seemned on ühed tillemad meie seemnevalikus, olles keskmiselt läbimõõduga vaid 0,25 mm.

Harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria)

2,48 74,21 

Harilik koldrohi ei ole päris harilik lill. Esiteks on selle nime alla koondatud vaieldav arv raskesti eristatavaid koldrohu liike. Selle tõttu ei saa olla kunagi päris kindel millist värvi näiteks on koldrohu õied. Kollased, punased, kahvaturoosad, valkjad? Looduses on koldrohud tavalised kuivematel niitudel Lääne- ja Põhja-Eestis. Ikka seal, kus mullas leidub lubjakivi. Märksa üllatavam on taime aga kohata mujal Eestis. Näiteks leidub teda kohati üsna arvukalt ka liivaste muldadega Lõuna-Eestist.

Aladel, kus koldrohud kasvavad, on nad sageli väga arvukad ja värvivad õitsemise ajal kogu niidu üsna ühtlaselt kollakas-oranžiks. Taim idaneb seemnetest väga hästi ja kasvab suurepäraselt väga erinevatel muldadel ning väikese hoolitsusega saad teda oma aias kasvatada ka siis, kui su mullas lubjakivi ei ole.

Harilik köömen (Carum carvi)

2,48 15,65 

Köömneid teavad maitsetaimena kõik. Looduses kasvab aga samanimeline putk, mille seemneid me köömnetena tunnemegi. Köömne taim on väikesekasvuline kaheaastase elutsükliga putk, mis ei torka üksiktaimena sageli väga silmagi. Veelgi vähem torkavad silma tema esimese kasvuaasta lehekodarikud, mis meenutavad veidi porgandi lehti. Õisikuvarre kasvatab taim alles teisel aastal, väikesed valged õied sarikjates õisikutes asenduvad peagi pruunikate seemnetega, mis algajale taimehuvilisele on äravahetamiseni sarnased mets-harakputke omadega. Võta seemned ja maitse. Kui maitsevad hästi, on tegemist ehtsate köömnetega! Köömned kasvavad kuivematel niitudel, sageli aga ka teeäärtes jm häiritud kasvukohtades.

Harilik kukehari (Sedum acre)

2,11 55,91 

Harilik kukehari on Eesti mõistes ekstreemselt kuivade kasvukohtade taim. Erinevalt mitmest teisest liigist, kes kuivemal perioodil ära kuivavad, on kukehari nagu kaktus. Ta varub vihmasemal ajal vett on paksudesse lehtedesse ja suudab olla kenasti haljas ka siis kui teised on kuivanud. Enamasti kasvab kukehari kohtades, kus mullakiht on õhuke ja vahel ka kohtades, kus mulda polegi. Kukeharjale muld tegelikult meeldib, kuid viljakamates tingimustes on temast märksa kõrgemakasvulisi taimi, millega madalakasvuline kukehari ei suuda konkureerida.

Kukehari võib kasvama hakata ka varrejuppidest, kuid vaatamata asjaolule, et tema seemned on imetillukesed, kasvab taim erakordselt edukalt ja kiiresti ka seemnetest.

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria)

1,99 49,81 

Kukesaba on looduses soiste alade, kraavikallaste, niiskete niitude ja rannikualade taim. Kes aga tahab seda imekaunist lille koduaias näha, ei pea tema looduslikest eelistustest end heidutada laskma. Kukesaba kasvab kenasti ka kuivemal mullal ja teda võib vabalt kasvatada näiteks lillepeenras. Kukesaba on suur tolmeldajate lemmik ja hea meetaim ning erakordse dekoratiivsuse tõttu tuleks aladele, kus ta kasvada põhimõtteliselt võiks, teda ka külvata. Ainult ärge selle saavutusega oma välismaalastest sõprade ees väga eputage. Nimelt on kukesaba meil küll looduslik, kuid paljudes teistes maailma piirkondades meie sosnowski karuputkega võrreldav invasiivne võõrliik.

Harilik kuldkann (Helianthemum nummularium)

2,35 68,11 

Harilik kuldkann on tõeliselt kuldsete õitega väikesekasvuline lill, mille peamiseks kasvukohaks on kuivad looniidud ja seetõttu on ta levinud peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Välimuselt on ta roomavate ja pooltõusvate vartega rohttaim, taimeanatoomiliselt aga hoopis väike poolpõõsas. Tema varte alumised osad on nimelt puitunud ja lehtivad igal aastal uuesti. Kuivade kohtade taimena tal vahel ei vea ja kesksuvine põud lõpetab ta õitsemise enneaegselt. Pole aga probleemi, pärast esimest korralikku vihmasadu jätkab ta sealt, kus pooleli jäi ning õisi võib nii näha veel ka septembris.