loader image
My Cart
0,00 

Seemnepood

Näitan tulemusi 37–54 95-st

Kassiristik (Trifolium arvense)

1,68 7,72 

Kassiristik näeb välja nagu kiisu. Armas, pehmelt karvane ja noh, …roosa. Igal juhul tabav nimi. Midagi armsalt kassilikku selles taimes tõepoolest on. Kassiristik ei pruugi koheselt olla ristikuna äratuntav, kuid lähemalt vaadates on lehed selgelt kolmetised ja õisikudki, ehkki piklikud, üsna ristikulaadsed. Erinevalt enamikust ristikutest on kassiristik kaheaastane taim. Heades kasvukohtades paljunevad taimed aga seemnetest sedavõrd hästi, et leidub alasid, kus nad kasvavad peaaegu monokultuurselt. Sellised kohad on alati väheviljakad ja sageli ka mingil kombel häiritud. Näib, et taimele piisab kasvamiseks ka paljast liivast. Kassiristikut võib sageli näha raiesmikel, teede äärtes ja niitude eriti kuivadel osadel.

Kassisaba (Veronica spicata)

2,96 98,61 

Kassisaba on eksitava nimega taim. Kõik teised mailase perekonna liigid Eestis sisaldavad nimes sõna mailane, kassisaba aga mitte. Ehk, tegemist on tegelikult mailasega, mis on tema välimust vaadates ka üsna ilmne. Sarnasus kassi sabaga ei ole siiski väga vale.

Kassisaba on peamiselt kuivade niitude taim. Vahel kasvab ta üsna kenasti ka hõredamates metsades. Taime kõrgus sõltub kasvukoha viljakusest. Vahel kasvab kassisaba pea olematu mullakihiga paepealsetel koos kukeharjade ja liivateedega ja võib olla ka alla 10 cm kõrgune. Viljakama mulla puhul ulatub taime kõrgus aga kuni 40 cm-ni. Kassisaba on sedavõrd kaunis lill, et temast on aretatud mitmeid erivärvilisi kultuursorte. Looduslik vorm on aga kaunilt lilla.

Kerakellukas (Campanula glomerata)

2,11 55,91 

Kerakellukas on meie looduses üks tavalisemaid kelluka liike. Ta kasvab edukalt mitmesugustes kuivemates niidutüüpides, aga vahel üsna edukalt ka avatumates metsades ja muudes varjulisemates kasvukohtades. Tegemist on visa taimega, mis suudab taimestikus püsida pikalt ka siis, kui niitu pole aastaid hooldatud. Kerakellukas talub suurepäraselt ka niitmist ning võib õtsemata püsida ka looduslikumalt kujunenud õuemurus. Pärast heinaaega kasvatab kerakellukas enamasti endale uue õisikuvarre ja õitsevaid taimi võib hooldatud niitudelt leida veel septembriski.

Keskmine ristik (Trifolium medium)

3,09 104,71 

Keskmine ristik on vägagi tavaline taim. Sageli aetakse teda segamini aasristikuga ja sarnasused on tõepoolest olemas. Mõlemal on punased õied, kolmetised lehed ja ristikutele üsna omane puhmasjas kasvuvorm. Keskmise ristiku õied on aga kaunilt tumepunased, lehekesed on piklikud, ilma aasristikult tuttava heledama V-märgita ja taim kasvab väga sageli vegetatiivse leviku tagajärjel tekkinud suurte pea monokultuursete laikudena. Ristikute hulgas on keskmine kõike varjutaluvam, kuid kasvab üsna hästi ka täispäikese käes. Keskmine ristik õitseb rikkalikult ja pikalt, aga kummalisel kombel on suurem osa õisi ja isegi õisikuid, seemneteta. See on üks põhjustest, miks suurepärastele söödaomadustele vaatamata ei ole keskmine ristik laialdaselt kultuuristatud.

Keskmine teeleht (Plantago media)

2,72 86,41 

Keskmine teeleht on teelehtedest kahtlemata kõige kaunim ja teda võib vabalt ka lilleks nimetada. Võrreldes teise meie seemnevalikus oleva teelehe, süstlehise teelehega, on keskmise teelehe õisik pikem, saledam ja tema tolmukaniidid on imekaunilt õrnroosad. Keskmise teelehe eestikeelne nimi on ilmselt tõlge tema ladinakeelsest nimest (media – keskmine). Eestis on olemas veel ka suur teeleht, väikest teelehte aga ei ole. Keskmine teeleht on levinud niidutaim ja kasvab väga mitmesugustel niitudel. Teelehele kohaselt paikneb taime lehestik vaid maapinnalähedase rosetina ja seetõttu kannatab ta suurepäraselt ka regulaarsemat niitmist. Ta võib kasvada ka sinu õuemurus. Otsi teelehe lehti, mis on tavapärasest karvasemad. Jäta need kohad niitmata ja saad peagi veenduda, et kõik teelehed ei olegi ilmetud.

Keskmine värihein (Briza media)

3,82 29,07 

Keskmine värihein on üks meie kaunimaid niidukõrrelisi. Värihein on ta kahtlemata seetõttu, et tema pähikud (õied) on küllalt suured, kuid kinnituvad sedavõrd peenikestele raagudele, et väiksemgi tuul paneb need kaunilt liikuma ja värisema. Miks on meie ainus looduslik väriheinaliik just keskmine, mitte aga näiteks harilik, ei tea. Selge on aga, et liigi emakeelne nimi on tuletatud tema ladinakeelsest nimest (media – keskmine). Otse eksitav ta ju ei ole, sest samas perekonnas leidub nii suur kui väike värihein. Kumbki neist meil aga looduslikult ei kasva.

Nimi nimeks, aga värihein on tõeliselt kaunis kõrreline ja üsna hea heas seisus niitude indikaator. Kus kasvavad väriheinad, kasvavad ka mitmed teised olulised niidutaimed. Värihein sobib koos teiste niidutaimedega kenasti kimpu ja vaasi, erakordselt kaunid on aga väriheinte ja teiste niidulilledega punutud pärjad punaspõsksete neiude peas jaaniööl.

Kibe tulikas (Ranunculus acris)

1,87 43,71 

Kibe tulikas on omamoodi topeltnimi. Nii kibe kui tulikas viitavad taime tulitavalt kibedale maitsele. Sarnaste õitega tulikaliike on Eestis üle kümne, kuid kuivematel ja parasniisketel niitudel on kibe tulikas neist kõige tavalisem ja vahel sedavõrd arvukas, et suudab õitsemise ajal kogu niidu kollaseks värvida. Tulikatel on vastuoluline maine. Eeskätt seetõttu, et kibeda tulika sugulane roomav tulikas on levinud ja tüütu muru- ja peenraumbrohi. Teiseks ilmselt ka seetõttu, et tulikad, kibe tulikas nende hulgas, on üksjagu mürgised. Õnneks annavad nad oma mürgisusest kibeda maitsega märku ja seetõttu ei kujuta nad endast reaalset ohtu ei inimestele ega kariloomadele. Et tulikate perekond on liigirikas, on igal niidutüübil omad tulikad ja seetõttu ei ole ilma ühegi tulikata ükski niit päris õige.

Koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger)

3,70 27,85 

Koera-pöörirohi on mõjuka nimega taim. Nimi viitab tema kunagisele rahvalikule kasutusviisile marutõbiste ja muidu segaseks läinud koerte arstimisel. Ravimtaimena on koerapöörirohtu kasutatud väga erinevate, nii füüsiliste kui vaimsete haiguste ravil. Purihambaid meenutavate viljade tõttu on temast otsitud abi hambavalu leevendamisel, on usutud, et tema tarvitamine tekitab joovet või hallutsinatsioone jm. Tõde on aga see, et taim on lihtsalt mürgine ja mõtlematult teda suhu toppida ei tasu. Tegemist ei ole niidutaimega, vaid liigiga, mis eelistab kasvukohana erinevaid jäätmaid ja muid ajutisi elupaiku. Tema õied on suured, värvuselt tagasihoidlikud, kuid väga kaunid. Vaasi ei maksa teda siiski korjata, sest õite lõhn ei ole pehmelt öeldes meeldiv. Tagaaia kaunistuseks on salapärase nime ja välimusega vägev taim aga igati paslik.

Kollane karikakar (Anthemis tinctoria)

1,44 22,36 

Kollase karikakraga on kaks veidi segast lugu. Esiteks ei olegi ta enam karikakar, vaid süstemaatikud on ta hiljuti liigutanud kollakakarde perekonda. Nii on tema korrektne ladinakeelne nimi Cota tinctoria ning eestikeelne nimi nüüd hoopis kollane kollakakar. Teine lugu on tema rolli ja päritoluga Eesti looduses. Kollane karikakar ei ole päris niidutaim, vaid kasvab eelkõige teeäärtes, põlluservades ja söötidel, kus avaneb tihti võimalusi seemnete idanemiseks. Taim ise on lühiealine, enamasti kaheaastane. Kollane karikakar ei ole meil päris põlistaimeliik, kuid olles pärit Euroopast ja saabunud meile juba väga ammu, on ta leidnud turvalise koha meie tihemini häiritud taimekooslustes.

Kuiva liivase niidu lillesegu

12,50 114,00 

Kuiva liivase niidu lillesegu. Segu sisaldab taimeliike, kes saavad hästi hakkama kuivades tingimustes ja kannatavad ka kesksuviseid pikemaid põudasid. Segu on mõeldud eelkõige liivasematele aladele aga sobib ka muudesse kuivadesse kohtadesse. Seemnesegu koosneb 39-st taimeliigist.

 

Tähelepanu! Seemnesegu ei sisalda üheaastaseid taimi. Kui soovite ka esimesel aastal õiteilu, lisage segule meie Üheaastaste taimede lillesegu (100 g pakile kuiva liivase niidu lillesegule 10 g üheaastaste taimede lillesegu)!

 

Kuiva liivase niidu lillesegu on saadaval kolmes eri suurusega pakendis:

10 g pakendist saad rajada kuni 5 m2 suuruse niiduala.

30 g pakendist saad rajada kuni 15 m2 suuruse niiduala.

100 g pakendist saad rajada kuni 50 m2 suuruse niiduala.

Kuiva lubjarikka niidu lillesegu

13,50 124,00 

Kuiva lubjarikka niidu lillesegu. Segu sisaldab taimeliike, kes saavad hästi hakkama kuivades tingimustes ja kannatavad ka pikemaid põudasid. Mitmed kaunid liigid segus eelistavad kasvukohana lubjarikkamaid alasid. Seetõttu on segu sobilik eeskätt Lääne- ja Põhja-Eesti muldadele. Segu koosneb 39-st taimeliigist.

 

Tähelepanu! Seemnesegu ei sisalda üheaastaseid taimi. Kui soovite ka esimesel aastal õiteilu, lisage segule meie Üheaastaste taimede lillesegu (100 g pakile kuiva lubjarikka niidu lillesegule 10 g üheaastaste taimede lillesegu)!

Veel tähelepanu! Lubjarikastel niitudel kasvab ka metsülane (Anemone sylvestris). Et tema kohevate lendkarvadega seemned ei saa seemnesegudesse segada, soovitame neid osta eraldi. Osta metsülase seemned siit!

 

Kuiva lubjarikka niidu lillesegu on saadaval kolmes eri suurusega pakendis:

10 g pakendist saad rajada kuni 5 m2 suuruse niiduala.

30 g pakendist saad rajada kuni 15 m2 suuruse niiduala.

100 g pakendist saad rajada kuni 50 m2 suuruse niiduala.

Kuldristik (Trifolium aureum)

1,99 49,81 

Kuldristik on kollaste õitega ristik. Ehkki selgelt eristatav ja äratuntav, ei torka ta oma õitsemise ajal väga silma. Seda seetõttu, et sarnaseid kollaste õitega taimi on mitu. Sama üldmulje jätavad näiteks sirplutsern, humal-lutsern ja ka aas-seahernes. Kui kuldristiku õisikunutid hakkavad aga õitsemist lõpetama, värvuvad nad aegamööda kuldseks kastanpruuniks. Nii on taim äraõitsenult dekoratiivsemgi kui täies õies olles.

Nagu kassiristikki, on kuldristik kaheaastane taim. Tema seemneline paljunemine on aga enamasti sedavõrd edukas, et taim suudab niitudel edukalt paljuneda. Iseloomulik on kuldristik just liivasematele niitudele, kuid kasvab ka muudes kuivades niidutüüpides, teede äärtes, vanadel söötidel jm.

Kurekellukas (Campanula rapunculoides)

3,21 110,81 

Kurekellukas on klassikaline kellukas. Teda aitab teistest sarnastest kellukatest (eeskätt laialehisest ja nõgeselehisest) eristada ühepoolne õisik ja kaarduv vars. Sageli kasvab kurekellukas puhmastena, milles on kümneid õsikuvarsi. Õied avanevad aegamööda pikema aja jooksul ja seetõttu on taime õitseaeg pikk. Kurekellukas on väga viljakas ja võib sobival kasvukohal muutuda üsna arvukaks. Eriti kui mulda vahel mingil viisil häiritakse. Tegemist on ka küllalt visa taimega, mis suudab aastaid oodata oma õitsemise võimalust ka sagedamini niidetavatel aladel. Leidub pargialasid, kus varjukamatel kohtadel on domineerivaks liigiks just kurekellukas. Liigtiheda niitmise puhul võib aga juhtuda, et jalutajad ei teagi, millisest ilust nad liigse püüdlikkuse tõttu ilma jäävad.

Laialehine mailane (Veronica teucrium)

3,03 21,14 

Laialehine mailane on laiade lehtedega mailane. Muus osas on ta teiste meie müüdavate mailastega väga sarnane. Laialehisel mailasel on kenad taevasinised õied ja väga sageli on ühel varrel kaks võrdse suurusega õisikut (pikalehisel ja kassisabal on keskmine õisik teistest suurem). Laialehine mailane on lubjalembene taim ja kasvab seetõttu peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti niitudel, kuid üksikutes kohtades leiab teda üle Eesti. Taim kasvab sageli puhmikutena ja sageli lisaks avatud aladele ka lausaliselt poolvarjulistes kohtades. Kauni lillena on laialehisest mailasest aretatud palju kultuursorte.

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum)

1,68 7,72 

Liht-naistepuna on teistest naistepunaliikidest eristatav kahe kandiga varre ja vastu valgust vaadates justkui pisikeste aukudega lehtede poolest. Sellest ka ladinakeelne liiginimi perforatum. Eestikeelse nimega on keerulisem. Ehkki nimi on ju selge, pole päris teada, mida see vanarahvale on tähendanud. Tegemist on aga tuntud ravimtaimega, mida on kasutatud verejooksude tõkestamiseks ja haavade puhastamiseks ning arvatav seos on naiste kuupuhastusega seotud vaevuste leevendamisega. Naistepuna on kasutatud ka kanga värvimiseks ning värviga on taimel seotud veel üks huvitav asjaolu. Nimelt, kui naistepuna õite kollaseid kroonlehti hõõruda, muutuvad need… lillaks!

Lihtne parasniiske niidu lillesegu

9,30 82,00 

Lihtne parasniiske niidu lillesegu. Segu on koostatud arvestades tavapärase aiamullaga ja sisaldab taimeliike, mis on nö töökindlad. Tegemist on üsna universaalse seemneseguga ja seetõttu sobib see enamikele mõõdukalt viljakatele parasniisketele muldadele. Segu ei ole sama liigirikas, kui samadesse tingimustesse sobiv Liigirikas parasniiske niidu seemnesegu, kuid on sellest soodsam ja pakub endiselt kuhjaga lilleilu. Segu koostamisel on arvestatud pigem päikeseliste tingimustega, kuid enamik liike kasvab kenasti ka poolvarjus.  Seemnesegu koosneb 25-st taimeliigist.

 

Tähelepanu! Seemnesegu ei sisalda üheaastaseid taimi. Kui soovite ka esimesel aastal õiteilu, lisage segule meie Üheaastaste taimede lillesegu (100 g pakile lihtsale parasniiske niidu lillesegule 10 g üheaastaste taimede lillesegu)!

 

Segu on saadaval kolmes eri suurusega pakendis:

10 g pakendist saad rajada kuni 5 m2 suuruse niiduala.

30 g pakendist saad rajada kuni 15 m2 suuruse niiduala.

100 g pakendist saad rajada kuni 50 m2 suuruse niiduala.

Liigirikas parasniiske niidu lillesegu

10,50 93,50 

Liigirikas parasniiske niidu lillesegu on koostatud arvestades tavapärase aiamullaga ja sisaldab koguni 37 erinevat taimeliiki! Tegemist on üsna universaalse seguga ja seetõttu sobib see enamikele mõõdukalt viljakatele parasniisketele muldadele. Lisaks tavapärasematele liikidele leidub seal mitmeid botaanilisi üllatusi ning lilleilu on tagatud hiliskevadest varasügiseni. Segu koostamisel on arvestatud pigem päikeseliste tingimustega, kuid enamik liike kasvab kenasti ka poolvarjus. Segu koosneb 37-st taimeliigist.

 

Tähelepanu! Seemnesegu ei sisalda üheaastaseid taimi. Kui soovite ka esimesel aastal õiteilu, lisage segule meie Üheaastaste taimede lillesegu (100 g pakile liigirikkale parasniiske niidu lillesegule 10 g üheaastaste taimede lillesegu)!

 

Segu on saadaval kolmes eri suurusega pakendis:

10 g pakendist saad rajada kuni 5 m2 suuruse niiduala.

30 g pakendist saad rajada kuni 15 m2 suuruse niiduala.

100 g pakendist saad rajada kuni 50 m2 suuruse niiduala.

Lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum)

2,48 15,65 

Lõhnav maarjahein on piduliku nimetusega taim. Välimuse poolest on tegemist küllalt tagasihoidliku kõrrelisega, kuid tema nimes peituv viide lõhnale täiesti tõele vastav. Nimelt on terve taim tugevalt aromaatne, eriti tugevalt lõhnavad aga kõrte alaosad. Lõhna võrreldakse kirjanduses sageli kumariini lõhnaga. Mnjah. Tegelikult teavad ju üsna vähesed, mis see kumariin on ja nii võime seda lõhna vabalt kirjeldada ka kui lihtsalt maarjaheina lõhna. Üks maarjaheinaga seotud müüt tuleb aga kindlasti ümber lükata. On levinud arvamus, et just maarjahein on see, mis annab värskele heinale tema lõhna. Tegelikult on lõhnavaid taimi palju ja hein lõhnab ka siis hästi kui seal maarjaheina ei leidu. Kui aga heinas on ka maarjaheina, lõhnab hein tõepoolest eriliselt magusalt. Et söö või ise.