loader image
My Cart
0,00 

Seemnepood

Näitan tulemusi 55–72 95-st

Longus põisrohi (Silene nutans)

1,74 37,61 

Longus põisrohi on väga kena ja õitsemise ajal tõesti veidi longus õitega lill. Seemnete valmimise ajaks keeravad tema õied end uuesti püstiseks, et ülalt avanevatest kupardest kõik seemned kohe välja ei pudeneks. Longus põisrohi on kuivemate kasvukohtade taim ja oma sügavale ulatuva juurestikuga elab kenasti üle ka keskmise põua. Liivastes ja klibustes kasvukohtades on ta tihti üks väheseid õitsevaid taimi. Heas kasvukohas õitseb longus põisrohi eriti rikkalikult ja ka küllalt pikalt ning õitsemise tippajal võib tunduda, et taim ainult õitest koosnebki.

Maamõõl (Geum urbanum)

1,50 25,41 

Maamõõl erineb sugulasest ojamõõlast mitme tunnuse poolest. Tema õied on püstised, kenasti avatud ja säravkollased. Ka kasvukoht on oluliselt erinev. Maamõõl kasvab viljakamatel niitudel ja avaramates metsades. Levinud on ta aga ka inimtegevusest tugevamalt mõjutatud aladel nagu prahipaigad ja jäätmaad. Maamõõl on sugulasest ojamõõlast oluliselt hilisem õitseja, kuid mingis osas nende õitsemisaeg kattub ja vahel liigid ka hübridiseeruvad. Hübriidid on väljanägemiselt igas mõttes kahe vanemliigi segu. Ka maamõõla seemned on haakekarvadega ning levivad nii loomade kui püksisäärtega.

Mägiristik (Trifolium montanum)

2,35 68,11 

Mägiristik on üks meie mitmest valge õiega ristikust. Mägedega ei ole sel ristikul Eestis mingit pistmist. Pigem on ta levinud just meie tasasemates piirkondades. Mägiristik on lubjalembene. Õnneks ei tähenda see, et teda leiduks vaid Lääne- ja Põhja-Eesti looaladel. Leida võib teda pea kõikjal Eestis, kuid mujal on ta märksa haruldasem.

Mägiristik on uhke püstise kasvuga kuivade niitude taim, kes sageli kasvab koos teiste iludustega ning on loopealsetel niitudel sageli üks dominantidest. Mägiristiku lehed on veidi sarnased keskmise ristiku lehtedele ja on ka kasvukohti, kus mõlemad esinevad koos (lisaks sageli veel aas- ja valge ristik).

Masinkogutud niiduseemned: loopealne, Läänemaa 1 kg

66,09 

Masinkogutud seemned sobivad hästi suurematele aladele loodusliku taimkatte loomiseks ja taastamiseks. Ehkki segus leidub palju ka kaunilt õitsevate taimede seemneid, moodustavad seemnete massist enamuse kõrrelised taimed ja kui soovid rajada õiterikast lilleniitu koduaeda, pead vaatama meie niidulille segude poole. Masinkogutud segu on kogutud spetsiaalse masinaga otse hästi säilinud looduslikelt looniitudelt. See segu on kogutud Läänemaa loopealsetelt ja sobib väga hästi just Lääne- ja Põhja-Eesti paesele kuivale mullale. Pane tähele, eri taimeliikide seemnete sisaldus on esitatud hinnanguna. Kuna tegemist on loodusest kogutud seguga, siis selle koostis on täpselt selline nagu see niidult kogutuna tuleb. 1. ohtrusklassi seemneid on segus palju, seevastu 4. ohtrusklassi seemneid on segus väga vähe või ka üldse mitte. Seemnesegus on lisaks seemnetele mingil määral ka muud taimset materjali (lehetükid, õied, kõrrejupid), mida me ei saa välja puhastada, sest nii läheksid kaotsi ka väga paljud seemned. Külvinormiks soovitame 4 g/m2. Segu ühtluse tagamiseks on minimaalne ostukogus 1 kg ja sellest saab külvata kuni 250 m2.

Masinkogutud niiduseemned: niiske niit, Jõgevamaa 1kg

66,09 

Masinkogutud seemned sobivad hästi suurematele aladele loodusliku taimkatte loomiseks ja taastamiseks. Ehkki segus leidub palju ka kaunilt õitsevate taimede seemneid, moodustavad seemnete massist enamuse kõrrelised taimed ja kui soovid rajada õiterikast lilleniitu koduaeda, pead vaatama meie niidulille segude poole. Masinkogutud segu on kogutud spetsiaalse masinaga otse hästi säilinud looduslikelt looniitudelt. See segu on kogutud Jõgevamaa niiskematelt niitudelt ja on sobilik aladele, kus maapind püsib aastaringselt niiske. Liigid kannatavad ka ajutisi üleujutusi. Pane tähele, eri taimeliikide seemnete sisaldus on esitatud hinnanguna. Kuna tegemist on loodusest kogutud seguga, siis selle koostis on täpselt selline nagu see niidult kogutuna tuleb. 1. ohtrusklassi seemneid on segus palju, seevastu 4. ohtrusklassi seemneid on segus väga vähe või ka üldse mitte. Seemnesegus on lisaks seemnetele mingil määral ka muud taimset materjali (lehetükid, õied, kõrrejupid), mida me ei saa välja puhastada, sest nii läheksid kaotsi ka väga paljud seemned. Külvinormiks soovitame 4 g/m2. Segu ühtluse tagamiseks on minimaalne ostukogus 1 kg ja sellest saab külvata kuni 250 m2.

Masinkogutud niiduseemned: parasniiske aruniit, Pärnumaa 1kg

66,09 

Masinkogutud seemned sobivad hästi suurematele aladele loodusliku taimkatte loomiseks ja taastamiseks. Ehkki segus leidub palju ka kaunilt õitsevate taimede seemneid, moodustavad seemnete massist enamuse kõrrelised taimed ja kui soovid rajada õiterikast lilleniitu koduaeda, pead vaatama meie niidulille segude poole. Masinkogutud seemned on kogutud spetsiaalse masinaga otse hästisäilinud looduslikelt niitudelt. See segu on kogutud erinevatelt Pärnumaa aruniitudelt ja sobib väga hästi enamikele parasniisketele muldadele. Liivastele ja turbamuldadele ei ole see segu parim valik. Pane tähele, eri taimeliikide seemnete sisaldus on esitatud hinnanguna. Kuna tegemist on loodusest kogutud seguga, siis selle koostis on täpselt selline nagu see niidult kogutuna tuleb. 1. ohtrusklassi seemneid on segus palju, seevastu 4. ohtrusklassi seemneid on segus väga vähe või ka üldse mitte. Seemnesegus on lisaks seemnetele mingil määral ka muud taimset materjali (lehetükid, õied, kõrrejupid), mida me ei saa välja puhastada, sest nii läheksid kaotsi ka väga paljud seemned. Külvinormiks soovitame 4 g/m2. Segu ühtluse tagamiseks on minimaalne ostukogus 1 kg ja sellest saab külvata kuni 250 m2.

Metsporgand (Daucus carota)

1,68 34,56 

Metsporgandiga on lihtne – ta ongi lihtsalt metsik porgand! Mitte isegi aiaporgandi kaugelt sugulane, vaid päris sama liik. Aedporgand on lihtsalt veidi aretatud metsporgand. Seega ei ole sugugi kõik aiaviljad eksootilist päritolu. Sarnaselt peenraporgandiga, on metsporgand kaheaastane taim, mis esimesel aastal kasvatab palju lehti ja korraliku juure, õitseb aga teisel kasvuaastal. Aedporgand õitseks ka aga enamasti me sööme ta enne ära. Metsporgandi juur on valge ja väiksem kui aedporgandil, kuid maitse on täitsa porgandi oma. Söögiks on aedporgand siiski parem. Looduses aga on porgand kaunis niidutaim ja ilma mõne kauni putketa ei tohiks olla ükski niit.

Metsülane (Anemone sylvestris)

4,67 37,61 

Metsülane on üks meie ülastest. Ehkki ta on teistest ülase liikidest (kollasest- ja võsaülasest) suurem, on ta neist pigem vähem tuntud. Seda peamiselt kahe asjaolu tõttu. Esiteks on liik levinud peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti lubjarikastel niidualadel. Ja teiseks ei ole ta teiste ülaste kombel varakevadine liik, vaid õitseb koos paljude teiste taimedega mai lõpus ja juuni alguses. Sageli esineb liik vegetatiivselt levinud suuremate laikudena ja paistab õitseajal distantsilt vaadates sulamata jäänud lumelaikudena.

Metsülase seemned on varustatud lendkarvadega, mis aitavad taimel tuulega levida. Erinevalt meie mitmetest teistest tuullevivatest seemnetest (harilik kuldvits, kare seanupp, sarik-hunditubakas), ei ole me leidnud viisi ülase lendkarvade eemaldamiseks. Karvade tõttu ei ole võimalik metsülase seemneid seemnesegudesse segada. Nad lihtsalt ei segune. Seetõttu müüme neid seemneid praegu eraldi. Taimed aga arenevad seemnest kenasti. Esimesel aastal on taimed väga aeglase kasvuga aga hiljem väga visad.

Mitmeõiene tulikas (Ranunculus polyanthemos)

1,74 37,61 

Mitmeõiene tulikas on justkui lihtsalt üks tulikas. Ja nii see ongi. Ka meie kasvatatavad tulikad, lisaks mitmeõiesele veel kibe tulikas, näevad õitsedes välja väga sarnased. Mitmeõiese tulika varred ja leherootsud on karvased, kibedal tulikal paljad. Küllalt erinevad on siiski eri tulikate seemned ja veidi erinevad on nende kasvukohad, kuid leidub ka niite, kus eri tulikate liigid kenasti kõrvuti kasvavad. Mitmeõiene tulikas on veidi tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis.

Mitte ei saa jätta norimata mitmeõiese tulika nime kallal. Jah, miskipärast on mitmeõieseks nimetatud seda liiki ka ladina keeles (polyanthemos – mitmeõieline) aga tegelikult on kõigil tulikatel mitu õit.

Murutäiendussegu

10,40 92,50 

Murutäiendussegu on kodumaistest niidutaimedest koosnev seemnesegu, mida saad lisada mujalt ostetud muruseemnetele. Segus olevad taimeliigid ei ole päris muruliigid ning iganädalase niitmise korral ei suuda ka nemad enamasti õitsema hakata, kuid erinevalt enamikest niidutaimedest kannatavad nad veidi tihedamat niitmist. Kui sinu vähemkäidavad murualad võimaldavad, piisab paarinädalasest niitmispausist taimede õitsema hakkamiseks. Soovitame lisada muruseemnetele 5 – 15 % ulatuses.

Segus on 19 taimeliiki.

 

Murutäiendussegu on saadaval kolmes eri suurusega pakendis:

10 g pakendist saad rajada kuni 5 m2 suuruse niiduala.

30 g pakendist saad rajada kuni 15 m2 suuruse niiduala.

100 g pakendist saad rajada kuni 50 m2 suuruse niiduala.

Niiske niidu lillesegu

11,00 99,00 

Niiske niidu lillesegu on koostatud taimeliikidest, millele sobivad niisked ja viljakad tingimused. Tegemist on siiski niidutaimedega ja kui sinu külvialad on tihti üleujutatavad, lausa vesised või soised, siis see seemesegu ei pruugi olla parim. Segus on 22 erinevat taimeliiki.

Segu on saadaval kolmes eri suurusega pakendis:

10 g pakendist saad rajada kuni 5 m2 suuruse niiduala.

30 g pakendist saad rajada kuni 15 m2 suuruse niiduala.

100 g pakendist saad rajada kuni 50 m2 suuruse niiduala.

Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum)

4,18 32,73 

Nõmm-liivatee on meie kodumaine liivatee liik. Ta on lähedases suguluses tuntud maitsetaime tüümiani ehk aed-liivateega ning kõikjal, kus kõlbab kasutada viimast, kõlbab kasutada ka esimest. Nõmm-liivatee on eriti kuivade kasvukohtade taimeliik ning kasvab sageli seal, kus temaga võistelda suudab vaid mõni kukehari. Nõmm-liivatee moodustab tiheda maapinda mööda roomava taimemati, millel kõrgust harva üle 5 cm. Maa all on taim aga märksa tublima kasvuga ja tema juured ulatuvad kuni 50 cm sügavusele. Nõmmliivatee on küll tagasihoidliku kasvuga, kuid väga tubli õitseja. Õitsemise ajal kattub liivateematt nii tihedalt õitega, et muid taimeosi pole nähagi. Keeda endale tass nõmmliivateeteed ja istu nautima putukate suminat liivateemeres!

Nõmmnelk (Dianthus arenarius)

4,06 31,51 

Nõmmnelk on üks meie looduslikest nelkidest ja nelgina aiandushuvilisele lihtsasti äratuntav. Narmastunud õielehed on enamasti valged ja taim kasvab murujate puhmastena. Loodusest leiab nõmmnelki harva ja seetõttu on ta arvatud ka kaitsealuste taimede nimestikku. Seemnetest paljundatud taimed aga ei ole seaduse järgi kaitsealused ja suuresti inimtegevuse tõttu ohustatud liikide hulka sattunud taim väärib kodus kasvatamist ka liigi alalhoidmiseks. Nõmmnelgi taimi ja seemneid on võimalik osta ka aianduspoodidest, kuid nende taimede algne päritolu ei pruugi olla teada. Meie nõmmnelkide paljunduse algmaterjal on aga, nagu ka kõigi teiste meie taimeliikide puhul, pärit Eesti loodusest.

Ojamõõl (Geum rivale)

2,84 19,31 

Ojamõõla tunnevad paljud inimesed, sageli aga hoopis karukella nime all. Ka karukella nimel pole miskit viga, paraku on see aga täiesti ühemõtteliselt antud hoopis ühele teisele taimeperekonnale. Seega, räägime ojamõõlast. Ojamõõl on niiskemate niitude taimeliik, mille kellukjalt rippuvate õitega punased varred paistavad eriliselt silma maikuisel niidul. Taim õitseb tegelikult pikemalt, kuid hiljem kipub ta jääma rohkem teiste taimede varju. Ojamõõla seemneid on loodusest kogunud ilmselt igaüks. Ka siis kui see sugugi kavas pole olnud. Nimelt levivad ojamõõla haakekarvadega seemned looduses takja kombel loomade karvkattes. Loodusesse pääsenud inimloom oma pükstega teeb aga töö ära sama hästi. Tõsi, mõned seemned jõuavad lõpuks ka prügikasti, aga parema puudumisel on seegi levikuviis. Vahel hübridiseerub ojamõõl meie teise loodusliku mõõla maamõõlaga. Maamõõl on ka meie seemnevalikus olemas.

Pääsusilm (Primula farinosa)

6,50 55,91 

Pääsusilm on imekaunis madalakasvuline lill, mille peamisteks kasvukohtadeks on mitmesugused niiskemad, ent väheviljakad niidud. Eriti arvukas võib ta olla rannaniitudel, kus värvib õitsemise ajal roosaks suuri maaalasid. Pääsusilm on nurmenuku sugulane ja lähemal vaatlusel on sarnasus üsna veenev.

Pääsusilm ei ole kaitsealune liik, kuid tema käsi ei ole viimastel aastakümnetel käinud hästi. Ta on terves Eestis muutunud märksa haruldasemaks. Seda peamiselt kasvukohtade hävimise tagajärjel. Kui oled üle 40 aasta vana, küsi endalt, kas su lapsepõlve pääsusilmad on veel alles? Vastus on liialt sageli ehmatusega saabuv “ei”.

Paljalehine liivatee (Thymus pulegioides)

4,43 35,17 

Paljalehine liivatee on üks meie kahest looduslikust liivateest. Mitte isegi üliharuldane, kuid meie kogemused näitavad, et inimeste seas peaaegu tundmatu. Siit ka ülestunnistus, miks me paljalehist liivateed üldse kasvatame. Nimelt ei tundnud ka meie teda piisavalt ja kogusime teda loodusest, arvates, et tegemist on veidi jõulisema kasvuga nõmm-liivateega. Tegelikult ei ole liivateeliikide eristamine isegi väga raske. Jah, nad on sarnased, kuid paljalehine liivatee on nõmm-liivateest enamasti kõrgekasvulisem ja mis kõige kindlam, paljalehise liivatee varred on neljakandilised, nõmmliivateel ruljad. Muus osas on taimed aga väga sarnased, sarnane on ka kasvukoht, lõhn ning maitse. Sarnaselt loodusliku nõmm-liivateega ja kultuurtaimena kasvatatava aedliivateega on ka paljalehine liivatee hea ravim- ja maitsetaim. Ilmselt on kõik liivateed maitsetaimena tüümianid.

Peetrileht (Succisa pratensis)

3,94 15,65 

Peetrileht on niiskete niitude taim ja üks meie looduse hilisemaid õitsejaid. Põhiline õitseaeg jääb nimelt septembri algusesse, mil heades kasvukohtades võivad õitsvad peerilehed värvida terve niidu mõneks ajaks kaunilt lillaks.

Peetrileht on meie taimevalikus suguluses hariliku äiatariga ja seda on nende liikide välimusest ka näha. Sarnane on ka kuivadel aladel kasvav sininukk, kuid tema sugulus peetrilehega on siiski juhuslik. Sininukk on kellukaline, peetrileht ja äiatar aga uniohakalised.

Peetrileht on oluline meetaim. Seda vaatamata asjaolule, et tema nektarisaak on tagasihoidlik. Samas on ta hilise ja kohati väga arvuka õitsejana oluline paljudele putukatele, kes saavad veel enne külmade tulekut oma kõhud täis süüa ja talviseid varusid täiendada. Äiatar on väga hea lill vaasi panna ja hilise õitsejana sobib kenasti ka püsilillepeenrasse. Nagu ikka on temaga ajalooliselt püütud erinevaid haigusi ravida. Kaasajal teda oluliseks ravimtaimeks siiski ei peeta. Taime nimi on seotud kristliku sisuga rahvajuttudega, milles apostel Peetrus olla taime kasutanud kõhuvalu raviks.

Pikalehine mailane (Veronica longifolia)

2,11 55,91 

Pikalehine mailane on üks paljudest siniseõielistest mailastest. Teistest mailastest on teda lihtne eristada, nagu liigi nimigi viitab, pikkade lehtede järgi. Looduses on ka kasvukoht heaks vihjeks. Nimelt on pikalehine mailane niiskemate kasvukohtade taim. Teda võib kohati üsna arvukalt leida veekogude kaldaaladel ja niisketel niitudel, näiteks lamminiitudel. Tegelikult kasvab taim küllalt hästi ka kuivemal pinnasel, näiteks lillepeenras. Pikalehine mailane on sedavõrd kaunis lill, et sellest on aretatud palju erivärviliste õitega kultuursorte. Looduslik vorm on aga kaunilt helesinine.