Kõik meie kasvatatavad taimeliigid kasvavad Eestis looduslikult. Suurem osa neist on siin kasvanud juba tuhandeid aastaid. Enamus meie taimeliikidest on püsikud, st elavad mitu aastat, sageli ka kümneid aastaid ja suudavad moodustada püsiva taimkatte, mis pärast rajamist vajab vaid minimaalset hooldust. Toimiva ökosüsteemina ei vaja looduslikest taimedest haljastus edasist mullaharimist, väetamist ega kastmist. Looduslikud taimeliigid panustavad elurikkusesse kümneid kordi rohkem kui võõrtaimeliikidest haljastus, sest igast taimeliigist sõltub omakorda terve hulk erinevaid loomaliike mullaussikestest putukateni.
Oleme kõigi oma taimede algse paljundusmaterjali kogunud Eesti loodusest. Loodusest kogumine on käsitöö ja nõuab sageli taimetundmisoskusi, mida saab õppida vaid praktika käigus. Äraõitsenud taimede määramisel ei ole määrajatest enamasti palju kasu ja aitab vaid seemnekoguja kogemus. Tõsi, eksimusi tuleb ette ka meil, aga meie põldudel toodetud seemnete puhul oleme ekslikult kogutud seemnetest kasvanud taimed juba välja rohinud.
Meie seemnekasvatus on mahe, me ei kasuta agrokemikaale ega kunstväetisi. Meie taimedest ja seemnesaagist saavad oma osa ka taimekahjurid ning seemnesöödikud, aga see on looduses loomulik asjade käik. Suviti on meie seemnekasvatus tõeliseks tolmeldajamagnetiks muidu üpris üksluises Vooremaa põllumajandusmaastikus.
Meie seemnekasvatuses on kasvamas ligi 100 erinevat taimeliiki ning nende arv kasvab endiselt iga aastaga mõne liigi võrra. Eesti looduses on muidugi liike märksa rohkem (u 1500), kuid kõik need ei ole kultuurtingimustes kasvatatavad, on kaitsealused või kasvavad kooslustes, millelaadseid inimesed harva rajada püüavad. Peamiselt kasvatame niidutaimi, kuid meil on ka arvestatav valik taimeliike, mille kasvukohaks on tavapäraselt hoopis metsad, sood, põllud või isegi jäätmaad.
Lilleniidud on muutumas aina populaarsemaks haljastuslahenduseks ja mitmed aiandustoodete müüjad müüvad erinevaid seemnesegusid, millest väidetakse lilleniit kasvavat. Sageli on segus aga üheaastaste taimede seemned, mis tõepoolest õitsevad esimesel aastal rikkalikult. Juba teisel kasvuaastal on õiteilu aga vähe ning kolmandal enam üldse mitte. Meie kodumaiste niidutaimede seemnesegust saad aga püsiva tulemuse.
Looduslikud taimed erinevad kultuurtaimedest ühe olulise aspekti poolest – nende geneetiline mitmekesisus on suur. Sordiaretuse eesmärk on saada ühtlaste omadustega taimed. Looduses aga erineb suurem osa sama taimeliigi isenditest üksteisest, nii nagu ka kõik inimesed on erinevad. Mitmekesisus on looduses ellujäämise küsimus. Et säilitada geneetlist mitmekesisust meie seemnetes, kogume algmaterjali loodusest ja erinevatest kasvukohtadest. Uuendame oma taimi alati loodusest pärit seemnete abil.
Elurikkuse tagasitoomiseks maastikesse ei piisa sageli ainult maastikuhoolduslike põhimõtete muutmisest. Jättes aias muru niitmata, võib õnnelikel hakata aias kasvama mitmeid niidutaimi. Kõigil aga nii hästi ei lähe, sest niidutaimed on hävinud nii aiast kui kogu ümbritsevast maastikust. Igaühe looduskaitse on mõtteviis, mis väidab, et igaüks saab olla looduskaitsja ja iga ala võib olla loodusala. Elurikas loodus algab aga liigirikkast taimestikust. Meie seemnetega tood elurikkuse tagasi nii aladele, kust see on hävinud, kui ka nendele, kus seda pole kunagi olnudki.
On majandustegevusi, mis aitavad elurikkusel säiluda. Eriti tänuväärne on pärandniitude hooldamisega tehtav töö. Enamus majandustegevusest aga on moel või teisel, otse või kaudu, elurikkust kahjustav ja seda vähendav. Meie seemnekasvatus on juba rikastanud Vooremaa loodust, sest mitmed taimed on meie kasvatusest pärit seemnetest kasvama hakanud ka lähikonnas. Meilt ostetud seemnetest on aga alguse saanud kümnete hektarite kaupa liigirikkaid niidualasid üle Eesti.
Niiduseemnete tootmine on teadmistemahukas töö ja suurem osa teadmisi tuleb koguda kogemustena, katsetuste ja eksimiste abiga. Ülikoolid seda valdkonda ei õpeta ja õpikuid sel teemal välja ei anta. Mis seal salata, mitmed vahvad taimed on meie valikust puudu just seetõttu, et me ei tea, kuidas neid kasvatada. Aga me õpime kogu aeg. Teadmistemahukad on kõik seemnekasvatuse etapid alates seemnete loodusest kogumisest, külvamisest ja istutusest, hooldusest, saagi kogumisest ja seemnete puhastusest kuni seemnesegude koostamiseni välja.
Ei saa salata, suvel kui meie taimed õitsevad, näeb seemnekasvatus välja otse hingematvalt kaunis. Unustage Hollandi intensiivkasvatatavad tulbiväljad ja tulge vaatama mahedalt kasvavate kodumaiste looduslike taimede erakordset ilu! Korraldame rühmadele ekskursioone, räägime kodumaistest taimedest ja puhume huvilistele kübeke seemnejuttugi. Võta ühendust ja tule külla!
