Seemned liigiti

Harilik kuldkann on tõeliselt kuldsete õitega väikesekasvuline lill, mille peamiseks kasvukohaks on kuivad looniidud ja seetõttu on ta levinud peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Välimuselt on ta roomavate ja pooltõusvate vartega rohttaim, taimeanatoomiliselt aga hoopis väike poolpõõsas. Tema varte alumised osad on nimelt puitunud ja lehtivad igal aastal uuesti. Kuivade kohtade taimena tal vahel ei vea ja kesksuvine põud lõpetab ta õitsemise enneaegselt. Pole aga probleemi, pärast esimest korralikku vihmasadu jätkab ta sealt, kus pooleli jäi ning õisi võib nii näha veel ka septembris.

Harilik kurekell on imekaunis lill, mida paljud tunnevad ilmselt rohkem ilutaime kui loodusliku niidulillena. Kurekell on tõepoolest suurepärane lähtekoht kaunite sortide aretamiseks, kuid ka looduslik vorm on meie tingimustes isegi nagu natuke uskumatult kaunis. Lisaks lillale vormile leidub looduses ka valgete ja roosade õitega vorme. Et taim võib metsistuda ka koduaedadest, võib vanemate aedade lähedusest leida veel märksa mitmekesisema õievärvide valiku. Ka meie seemnetest võib tärgata valgete õitega taimi.

Kurekella nimi on kahjuks taas natuke eksitav, sest viitab, et tegemist võiks olla kellukaga. Ka meie valikus leidub lisaks kurekellale veel kurekellukas. Sugulased need liigid aga ei ole. Mõnevõrra üllatavalt paigutavad taimesüstemaatikud kurekella tulikaliste sugukonda, kust me oleme harjunud leidma märksa maisema välimusega taimi.

Harilik nõiahammas kasvab väga erinevates kasvukohtades. Teda võib leida nii kuivadelt kui ka üsna niisketelt niitudelt. Erinevates tingimustes on tema kasvukuju väga erinev. Kuivadel loopealsetel on tegemist madala ja maad mööda roomava lillega. Viljakamatel aladel moodustab ta aga kõrgeid ja kergesti lamanduvaid puhmaid. Tema kollased õied ja sõrmedena laialihoidvad peenikesed kaunad on aga alati äratuntavad.

Nõiahammas on visa taim ja kannatab erakordselt hästi põuaseid, väheviljakaid ja muus mõttes karme kasvukohti. Kesksuviti võid teda näha ka näiteks suurte kenade kollaste mätastena muidu korralikult pügatud maanteede äärtes.

Pune on kõigile tuttav taim. Kui ka välimust ei tea, siis maitset ikka. Pune on nimelt tuntud maitsetaim, mille nimeks maitseaineriiulis enamasti oregano. Eesti keeles teatakse teda ka vorstirohu nime all, sest just seda taime lisati erinevatele vorstitoodetele. Pune on ka tuntud ravimtaim, kuid puneteed võivad selle erakordse maitse ja aromaatsuse tõttu juua ka täiesti terved inimesed. Meetaimedest on punele Eesti loodusest raske vastast leida ja pune on eriline liblikate lemmik. Meie kasvatuse punepeenrad on taime õitsemise ajal samapalju ka liblikapeenrad.

Harilik sinilatv on kahtlemata üks silmatorkavalt kaunis kodumaine niidutaim ja tegelikult mitte sugugi ka väga haruldane. Paraku on vähesed inimesed teda näinud. Seda eeskätt põhjusel, et niisked niidud, mis on tema looduslikuks kasvukohaks, ei meelita oma kõrge taimekasvu, sageli lirtsuvalt märja maapinna ning miljonite sääskede ja parmudega oma ilu väga imetlema. Kes aga suudab kõigest sellest ebameeldivast üle olla, korraks seisatada ja siniladva õiteilu vaadelda, leiab selles midagi ebamaist. See on justkui liiga ilus, et võiks olla meie looduslik lill.

Sinilatv on ülimalt hea meetaim ja tuntud ka tõhusa ravimtaimena. Lisaks sellele on teda aedades kasvatatud ka ilutaimena, mide meiegi kindlasti soovitame.

Ussikeel on üks mitmest kareleheliste sugukonna esindajast. Sugukonna nimi on täpsem kui liigi nimi. Lehed on ussikeelel tõesti karedad ning okkavabad ei ole ka muud taime osad. Ussikeel ei kõrveta nagu nõges, kuid peenikesed teravad okkad tungivad kergesti läbi naha ning paljakäsi ei ole mõtet ussikeele õisi nurmelt noppima minna. Kuigi, mida noppida, ikka on! Ussikeel on peaaegu et eksootilise välimusega ja ületab õiteilult nii mõndagi kultuurtaime. Tuntud on ta ka erakordselt nektaririkaste õite poolest ning päevane kimalase- ja mesilasesumin ussikeele ümber asendub ööks lihtsalt ööliblikate suminaga. Ussikeel on kaheaastane taim ja kasvab sageli kohtades, kus muud taimed hätta jäävad. Näiteks on ta kohati pea ainus taim, mis kasvab Saaremaa lääneosa klibuloodudel. Ussikeelele sobib veidi häiritud kasvukoht ja ka niidul meeldib talle, kui keegi vahel veidi tallab või tuhnib.