loader image
My Cart
0,00 

Seemnepood

Näitan tulemusi 55–72 (kokku 100 tulemust)

Koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger)

3,70 27,85 

Koera-pöörirohi on mõjuka nimega taim. Nimi viitab tema kunagisele rahvalikule kasutusviisile marutõbiste ja muidu segaseks läinud koerte arstimisel. Ravimtaimena on koerapöörirohtu kasutatud väga erinevate, nii füüsiliste kui vaimsete haiguste ravil. Purihambaid meenutavate viljade tõttu on temast otsitud abi hambavalu leevendamisel, on usutud, et tema tarvitamine tekitab joovet või hallutsinatsioone jm. Tõde on aga see, et taim on lihtsalt mürgine ja mõtlematult teda suhu toppida ei tasu. Tegemist ei ole niidutaimega, vaid liigiga, mis eelistab kasvukohana erinevaid jäätmaid ja muid ajutisi elupaiku. Tema õied on suured, värvuselt tagasihoidlikud, kuid väga kaunid. Vaasi ei maksa teda siiski korjata, sest õite lõhn ei ole pehmelt öeldes meeldiv. Tagaaia kaunistuseks on salapärase nime ja välimusega vägev taim aga igati paslik.

Kollane karikakar (Anthemis tinctoria)

1,44 22,36 

Kollase karikakraga on kaks veidi segast lugu. Esiteks ei olegi ta enam karikakar, vaid süstemaatikud on ta hiljuti liigutanud kollakakarde perekonda. Nii on tema korrektne ladinakeelne nimi Cota tinctoria ning eestikeelne nimi nüüd hoopis kollane kollakakar. Teine lugu on tema rolli ja päritoluga Eesti looduses. Kollane karikakar ei ole päris niidutaim, vaid kasvab eelkõige teeäärtes, põlluservades ja söötidel, kus avaneb tihti võimalusi seemnete idanemiseks. Taim ise on lühiealine, enamasti kaheaastane. Kollane karikakar ei ole meil päris põlistaimeliik, kuid olles pärit Euroopast ja saabunud meile juba väga ammu, on ta leidnud turvalise koha meie tihemini häiritud taimekooslustes.

Kuldristik (Trifolium aureum)

1,99 49,81 

Kuldristik on kollaste õitega ristik. Ehkki selgelt eristatav ja äratuntav, ei torka ta oma õitsemise ajal väga silma. Seda seetõttu, et sarnaseid kollaste õitega taimi on mitu. Sama üldmulje jätavad näiteks sirplutsern, humal-lutsern ja ka aas-seahernes. Kui kuldristiku õisikunutid hakkavad aga õitsemist lõpetama, värvuvad nad aegamööda kuldseks kastanpruuniks. Nii on taim äraõitsenult dekoratiivsemgi kui täies õies olles.

Nagu kassiristikki, on kuldristik kaheaastane taim. Tema seemneline paljunemine on aga enamasti sedavõrd edukas, et taim suudab niitudel edukalt paljuneda. Iseloomulik on kuldristik just liivasematele niitudele, kuid kasvab ka muudes kuivades niidutüüpides, teede äärtes, vanadel söötidel jm.

Kurekellukas (Campanula rapunculoides)

3,21 110,81 

Kurekellukas on klassikaline kellukas. Teda aitab teistest sarnastest kellukatest (eeskätt laialehisest ja nõgeselehisest) eristada ühepoolne õisik ja kaarduv vars. Sageli kasvab kurekellukas puhmastena, milles on kümneid õsikuvarsi. Õied avanevad aegamööda pikema aja jooksul ja seetõttu on taime õitseaeg pikk. Kurekellukas on väga viljakas ja võib sobival kasvukohal muutuda üsna arvukaks. Eriti kui mulda vahel mingil viisil häiritakse. Tegemist on ka küllalt visa taimega, mis suudab aastaid oodata oma õitsemise võimalust ka sagedamini niidetavatel aladel. Leidub pargialasid, kus varjukamatel kohtadel on domineerivaks liigiks just kurekellukas. Liigtiheda niitmise puhul võib aga juhtuda, et jalutajad ei teagi, millisest ilust nad liigse püüdlikkuse tõttu ilma jäävad.

Laialehine mailane (Veronica teucrium)

3,03 21,14 

Laialehine mailane on laiade lehtedega mailane. Muus osas on ta teiste meie müüdavate mailastega väga sarnane. Laialehisel mailasel on kenad taevasinised õied ja väga sageli on ühel varrel kaks võrdse suurusega õisikut (pikalehisel ja kassisabal on keskmine õisik teistest suurem). Laialehine mailane on lubjalembene taim ja kasvab seetõttu peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti niitudel, kuid üksikutes kohtades leiab teda üle Eesti. Taim kasvab sageli puhmikutena ja sageli lisaks avatud aladele ka lausaliselt poolvarjulistes kohtades. Kauni lillena on laialehisest mailasest aretatud palju kultuursorte.

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum)

1,68 7,72 

Liht-naistepuna on teistest naistepunaliikidest eristatav kahe kandiga varre ja vastu valgust vaadates justkui pisikeste aukudega lehtede poolest. Sellest ka ladinakeelne liiginimi perforatum. Eestikeelse nimega on keerulisem. Ehkki nimi on ju selge, pole päris teada, mida see vanarahvale on tähendanud. Tegemist on aga tuntud ravimtaimega, mida on kasutatud verejooksude tõkestamiseks ja haavade puhastamiseks ning arvatav seos on naiste kuupuhastusega seotud vaevuste leevendamisega. Naistepuna on kasutatud ka kanga värvimiseks ning värviga on taimel seotud veel üks huvitav asjaolu. Nimelt, kui naistepuna õite kollaseid kroonlehti hõõruda, muutuvad need… lillaks!

Lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum)

2,48 15,65 

Lõhnav maarjahein on piduliku nimetusega taim. Välimuse poolest on tegemist küllalt tagasihoidliku kõrrelisega, kuid tema nimes peituv viide lõhnale täiesti tõele vastav. Nimelt on terve taim tugevalt aromaatne, eriti tugevalt lõhnavad aga kõrte alaosad. Lõhna võrreldakse kirjanduses sageli kumariini lõhnaga. Mnjah. Tegelikult teavad ju üsna vähesed, mis see kumariin on ja nii võime seda lõhna vabalt kirjeldada ka kui lihtsalt maarjaheina lõhna. Üks maarjaheinaga seotud müüt tuleb aga kindlasti ümber lükata. On levinud arvamus, et just maarjahein on see, mis annab värskele heinale tema lõhna. Tegelikult on lõhnavaid taimi palju ja hein lõhnab ka siis hästi kui seal maarjaheina ei leidu. Kui aga heinas on ka maarjaheina, lõhnab hein tõepoolest eriliselt magusalt. Et söö või ise.

Longus põisrohi (Silene nutans)

1,74 37,61 

Longus põisrohi on väga kena ja õitsemise ajal tõesti veidi longus õitega lill. Seemnete valmimise ajaks keeravad tema õied end uuesti püstiseks, et ülalt avanevatest kupardest kõik seemned kohe välja ei pudeneks. Longus põisrohi on kuivemate kasvukohtade taim ja oma sügavale ulatuva juurestikuga elab kenasti üle ka keskmise põua. Liivastes ja klibustes kasvukohtades on ta tihti üks väheseid õitsevaid taimi. Heas kasvukohas õitseb longus põisrohi eriti rikkalikult ja ka küllalt pikalt ning õitsemise tippajal võib tunduda, et taim ainult õitest koosnebki.

Maamõõl (Geum urbanum)

1,50 25,41 

Maamõõl erineb sugulasest ojamõõlast mitme tunnuse poolest. Tema õied on püstised, kenasti avatud ja säravkollased. Ka kasvukoht on oluliselt erinev. Maamõõl kasvab viljakamatel niitudel ja avaramates metsades. Levinud on ta aga ka inimtegevusest tugevamalt mõjutatud aladel nagu prahipaigad ja jäätmaad. Maamõõl on sugulasest ojamõõlast oluliselt hilisem õitseja, kuid mingis osas nende õitsemisaeg kattub ja vahel liigid ka hübridiseeruvad. Hübriidid on väljanägemiselt igas mõttes kahe vanemliigi segu. Ka maamõõla seemned on haakekarvadega ning levivad nii loomade kui püksisäärtega.

Mägiristik (Trifolium montanum)

2,35 68,11 

Mägiristik on üks meie mitmest valge õiega ristikust. Mägedega ei ole sel ristikul Eestis mingit pistmist. Pigem on ta levinud just meie tasasemates piirkondades. Mägiristik on lubjalembene. Õnneks ei tähenda see, et teda leiduks vaid Lääne- ja Põhja-Eesti looaladel. Leida võib teda pea kõikjal Eestis, kuid mujal on ta märksa haruldasem.

Mägiristik on uhke püstise kasvuga kuivade niitude taim, kes sageli kasvab koos teiste iludustega ning on loopealsetel niitudel sageli üks dominantidest. Mägiristiku lehed on veidi sarnased keskmise ristiku lehtedele ja on ka kasvukohti, kus mõlemad esinevad koos (lisaks sageli veel aas- ja valge ristik).

Masinkogutud niiduseemned: loopealne, Läänemaa 1 kg

66,09 

Masinkogutud seemned sobivad hästi suurematele aladele loodusliku taimkatte loomiseks ja taastamiseks. Ehkki segus leidub palju ka kaunilt õitsevate taimede seemneid, moodustavad seemnete massist enamuse kõrrelised taimed ja kui soovid rajada õiterikast lilleniitu koduaeda, pead vaatama meie niidulille segude poole. Masinkogutud segu on kogutud spetsiaalse masinaga otse hästi säilinud looduslikelt looniitudelt. See segu on kogutud Läänemaa loopealsetelt ja sobib väga hästi just Lääne- ja Põhja-Eesti paesele kuivale mullale. Pane tähele, eri taimeliikide seemnete sisaldus on esitatud hinnanguna. Kuna tegemist on loodusest kogutud seguga, siis selle koostis on täpselt selline nagu see niidult kogutuna tuleb. 1. ohtrusklassi seemneid on segus palju, seevastu 4. ohtrusklassi seemneid on segus väga vähe või ka üldse mitte. Seemnesegus on lisaks seemnetele mingil määral ka muud taimset materjali (lehetükid, õied, kõrrejupid), mida me ei saa välja puhastada, sest nii läheksid kaotsi ka väga paljud seemned. Külvinormiks soovitame 4 g/m2. Segu ühtluse tagamiseks on minimaalne ostukogus 1 kg ja sellest saab külvata kuni 250 m2.

Masinkogutud niiduseemned: niiske niit, Jõgevamaa 1kg

66,09 

Masinkogutud seemned sobivad hästi suurematele aladele loodusliku taimkatte loomiseks ja taastamiseks. Ehkki segus leidub palju ka kaunilt õitsevate taimede seemneid, moodustavad seemnete massist enamuse kõrrelised taimed ja kui soovid rajada õiterikast lilleniitu koduaeda, pead vaatama meie niidulille segude poole. Masinkogutud segu on kogutud spetsiaalse masinaga otse hästi säilinud looduslikelt looniitudelt. See segu on kogutud Jõgevamaa niiskematelt niitudelt ja on sobilik aladele, kus maapind püsib aastaringselt niiske. Liigid kannatavad ka ajutisi üleujutusi. Pane tähele, eri taimeliikide seemnete sisaldus on esitatud hinnanguna. Kuna tegemist on loodusest kogutud seguga, siis selle koostis on täpselt selline nagu see niidult kogutuna tuleb. 1. ohtrusklassi seemneid on segus palju, seevastu 4. ohtrusklassi seemneid on segus väga vähe või ka üldse mitte. Seemnesegus on lisaks seemnetele mingil määral ka muud taimset materjali (lehetükid, õied, kõrrejupid), mida me ei saa välja puhastada, sest nii läheksid kaotsi ka väga paljud seemned. Külvinormiks soovitame 4 g/m2. Segu ühtluse tagamiseks on minimaalne ostukogus 1 kg ja sellest saab külvata kuni 250 m2.

Masinkogutud niiduseemned: parasniiske aruniit, Pärnumaa 1kg

66,09 

Masinkogutud seemned sobivad hästi suurematele aladele loodusliku taimkatte loomiseks ja taastamiseks. Ehkki segus leidub palju ka kaunilt õitsevate taimede seemneid, moodustavad seemnete massist enamuse kõrrelised taimed ja kui soovid rajada õiterikast lilleniitu koduaeda, pead vaatama meie niidulille segude poole. Masinkogutud seemned on kogutud spetsiaalse masinaga otse hästisäilinud looduslikelt niitudelt. See segu on kogutud erinevatelt Pärnumaa aruniitudelt ja sobib väga hästi enamikele parasniisketele muldadele. Liivastele ja turbamuldadele ei ole see segu parim valik. Pane tähele, eri taimeliikide seemnete sisaldus on esitatud hinnanguna. Kuna tegemist on loodusest kogutud seguga, siis selle koostis on täpselt selline nagu see niidult kogutuna tuleb. 1. ohtrusklassi seemneid on segus palju, seevastu 4. ohtrusklassi seemneid on segus väga vähe või ka üldse mitte. Seemnesegus on lisaks seemnetele mingil määral ka muud taimset materjali (lehetükid, õied, kõrrejupid), mida me ei saa välja puhastada, sest nii läheksid kaotsi ka väga paljud seemned. Külvinormiks soovitame 4 g/m2. Segu ühtluse tagamiseks on minimaalne ostukogus 1 kg ja sellest saab külvata kuni 250 m2.

Metsporgand (Daucus carota)

1,68 34,56 

Metsporgandiga on lihtne – ta ongi lihtsalt metsik porgand! Mitte isegi aiaporgandi kaugelt sugulane, vaid päris sama liik. Aedporgand on lihtsalt veidi aretatud metsporgand. Seega ei ole sugugi kõik aiaviljad eksootilist päritolu. Sarnaselt peenraporgandiga, on metsporgand kaheaastane taim, mis esimesel aastal kasvatab palju lehti ja korraliku juure, õitseb aga teisel kasvuaastal. Aedporgand õitseks ka aga enamasti me sööme ta enne ära. Metsporgandi juur on valge ja väiksem kui aedporgandil, kuid maitse on täitsa porgandi oma. Söögiks on aedporgand siiski parem. Looduses aga on porgand kaunis niidutaim ja ilma mõne kauni putketa ei tohiks olla ükski niit.

Metsülane (Anemone sylvestris)

4,67 37,61 

Metsülane on üks meie ülastest. Ehkki ta on teistest ülase liikidest (kollasest- ja võsaülasest) suurem, on ta neist pigem vähem tuntud. Seda peamiselt kahe asjaolu tõttu. Esiteks on liik levinud peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti lubjarikastel niidualadel. Ja teiseks ei ole ta teiste ülaste kombel varakevadine liik, vaid õitseb koos paljude teiste taimedega mai lõpus ja juuni alguses. Sageli esineb liik vegetatiivselt levinud suuremate laikudena ja paistab õitseajal distantsilt vaadates sulamata jäänud lumelaikudena.

Metsülase seemned on varustatud lendkarvadega, mis aitavad taimel tuulega levida. Erinevalt meie mitmetest teistest tuullevivatest seemnetest (harilik kuldvits, kare seanupp, sarik-hunditubakas), ei ole me leidnud viisi ülase lendkarvade eemaldamiseks. Karvade tõttu ei ole võimalik metsülase seemneid seemnesegudesse segada. Nad lihtsalt ei segune. Seetõttu müüme neid seemneid praegu eraldi. Taimed aga arenevad seemnest kenasti. Esimesel aastal on taimed väga aeglase kasvuga aga hiljem väga visad.

Mitmeõiene tulikas (Ranunculus polyanthemos)

1,74 37,61 

Mitmeõiene tulikas on justkui lihtsalt üks tulikas. Ja nii see ongi. Ka meie kasvatatavad tulikad, lisaks mitmeõiesele veel kibe tulikas, näevad õitsedes välja väga sarnased. Mitmeõiese tulika varred ja leherootsud on karvased, kibedal tulikal paljad. Küllalt erinevad on siiski eri tulikate seemned ja veidi erinevad on nende kasvukohad, kuid leidub ka niite, kus eri tulikate liigid kenasti kõrvuti kasvavad. Mitmeõiene tulikas on veidi tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis.

Mitte ei saa jätta norimata mitmeõiese tulika nime kallal. Jah, miskipärast on mitmeõieseks nimetatud seda liiki ka ladina keeles (polyanthemos – mitmeõieline) aga tegelikult on kõigil tulikatel mitu õit.

Murutäiendussegu

10,40 92,50 

Murutäiendussegu on kodumaistest niidutaimedest koosnev seemnesegu, mida saad lisada mujalt ostetud muruseemnetele. Segus olevad taimeliigid ei ole päris muruliigid ning iganädalase niitmise korral ei suuda ka nemad enamasti õitsema hakata, kuid erinevalt enamikest niidutaimedest kannatavad nad veidi tihedamat niitmist. Kui sinu vähemkäidavad murualad võimaldavad, piisab paarinädalasest niitmispausist taimede õitsema hakkamiseks. Soovitame lisada muruseemnetele 5 – 15 % ulatuses.

Segus on 19 taimeliiki.

 

Murutäiendussegu on saadaval kolmes eri suurusega pakendis:

10 g pakendist saad muruseemne külvinormiga 40 g/m2 rajada 2 – 5 m2 suuruse liigirikka muruala.

30 g pakendist saad muruseemne külvinormiga 40 g/m2 rajada 6 – 16 m2 suuruse liigirikka muruala.

100 g pakendist saad muruseemne külvinormiga 40 g/m2 rajada 19 – 53 m2 suuruse liigirikka muruala.

Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum)

4,18 32,73 

Nõmm-liivatee on meie kodumaine liivatee liik. Ta on lähedases suguluses tuntud maitsetaime tüümiani ehk aed-liivateega ning kõikjal, kus kõlbab kasutada viimast, kõlbab kasutada ka esimest. Nõmm-liivatee on eriti kuivade kasvukohtade taimeliik ning kasvab sageli seal, kus temaga võistelda suudab vaid mõni kukehari. Nõmm-liivatee moodustab tiheda maapinda mööda roomava taimemati, millel kõrgust harva üle 5 cm. Maa all on taim aga märksa tublima kasvuga ja tema juured ulatuvad kuni 50 cm sügavusele. Nõmmliivatee on küll tagasihoidliku kasvuga, kuid väga tubli õitseja. Õitsemise ajal kattub liivateematt nii tihedalt õitega, et muid taimeosi pole nähagi. Keeda endale tass nõmmliivateeteed ja istu nautima putukate suminat liivateemeres!